Archives 2020

Teadmised ja tarkus ehk esimese hooaja kokkuvõte

Lubage esitleda: kokku toimus Academia Pernaviensise esimses hooaja jooksul kuus virgestavat mõttekoda. Meie kogukond kasvas ligi 300 inimeseni. Kuulajaskond suurenes veebiseminaride toel üle-eestiliseks ning hõlmas huvirühmi ettevõtjatest riigiametnikeni. Me õnnestusime. Aitähh teile. Siin on ülevaade, kelle teadmised ja tarkused olid teejuhiks:

  • 1. mõttekoda 28.08.2019: Academia Pernaviensise 320. aastapäeva tähistamine ja mõttekoja asutamine.
  • 2. mõttekoda 12.12.2019: keeleteadlane ja akadeemik Karl Pajusalu teemal „Eesti keele aeg ja ruum: karid, proovikivid ja väljavaated” ning Pärnuga seotud teadlased. Rein Veidemanni „Kui sõna on su saatus” raamatuesitlus.
  • 3. mõttekoda 20.02.2020: kommunikatsiooniekspert Raul Rebane „Millega eristub Pärnu?“ https://parnu.postimees.ee/6912954/parim-reklaam-on-kodukandi-ule-uhke-inimene
  • 4. mõttekoda 23.04.2020: majandusteadlane Raul Eamets „Tuleviku oskused ja tuleviku haridus“
  • 5. mõttekoda 13.05.2020: informaatikateadlane Dan Bogdanov „Põhiõigused ja tehnoloogia nende kaitsel“
  • 6. mõttekoda 5.06.2020: majandusteadlane ja akadeemik Urmas Varblane „COVIDi-järgne majandus“

Kena suve ja kohtumiseni septembris!

Akadeemik Urmas Varblase arutelu kriisijärgsest majandusest

Academia loengutesarja esimese hooaja lõpetasime päevakajalisel teemal: kuidas edasi majanduses nende teadmiste ja kogemustega, mis digikevad meile pakkus.

Professor Varblane tutvustas viimaseid üleilmseid majandusanalüüse, mille taustal võib hinnata, kas COVID-19 viirus oli majanduskriisi põhjustaja või selle loomupärase jahenemise kiirendaja. Samuti vaadeldi, milliseid suundumisi võib prognoosida täna ning maailmamajanduse eelmisi kriisiperioode analüüsides.

Uurisime, millised on Eesti valikud ja võimalused? Loengu audioülekannet saab kuulata:

https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=9cf31904-1780-4674-b13f-abdb0089ddbe

Eesti keel õitseb ja araeneb

2019. a augustis Pärnu kolledži juures asutatud mõttekoda Academia Pernaviensis tuli kokku aasta lõpu eel, et kõnelda eesti keelest ja selle tulevikust. 

Mõttekoja algataja, kirjandusteadlase Rein Veidemanni sõnul koguneti Pärnu kolledžisse, et arutleda „kõige olemuslikuma asja üle, mis meil on, see on keel“. Keeleaasta lõpu puhul oli valitud arutlusteemaks „Eesti keele aeg ja ruum – proovikivid ja väljavaated“. 

Riigi 100 aasta juubeliks ilmunud raamatu „Eesti keele 100 aastat“ autor, keeleteadlane ning Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu avas arutelu, kõneldes optimistlikult, et me ei peaks eesti keelt võrdlema mitte ainult inglise või vene, vaid ka mõne teise keelega, mille kõnelejaid on palju vähem kui eesti keele rääkijaid. Me peaksime mõtlema oma keelele kui suurele keelele, sest maailma umbes 7000 keele hulgas on eesti keel kõnelejate arvult umbes 200. kohal. „Kui aga arvestada, kui palju kirjandust on meil välja antud, kui palju meil on tänapäeval keeletehnoloogilisi abivahendeid, kui palju on Vikipeedias eestikeelseid artikleid, siis on meie keel esimese saja piirimail,“ arvas akadeemik Pajusalu. Loe lähemalt:https://opleht.ee/2020/01/eesti-keel-oitseb-ja-areneb-aga-vajab-tahelepanu/