14.07.2020
Academia Pernaviensise digiloengud
Suvised sõidud, pikad õhtud võrkkiiges või muru niites, siin on 3 akadeemilit vaadet elule ja olule erakordse 2020 aasta valguses! Head kuulamist!
12.07.2020
Teadmised ja tarkus ehk esimese hooaja kokkuvõte
Lubage esitleda: kokku toimus Academia Pernaviensise esimses hooaja jooksul kuus virgestavat mõttekoda. Meie kogukond kasvas ligi 300 inimeseni. Kuulajaskond suurenes veebiseminaride toel üle-eestiliseks ning hõlmas huvirühmi ettevõtjatest riigiametnikeni. Me õnnestusime. Aitähh teile. Siin on ülevaade, kelle teadmised ja tarkused olid teejuhiks:
- 1. mõttekoda 28.08.2019: Academia Pernaviensise 320. aastapäeva tähistamine ja mõttekoja asutamine.
- 2. mõttekoda 12.12.2019: keeleteadlane ja akadeemik Karl Pajusalu teemal „Eesti keele aeg ja ruum: karid, proovikivid ja väljavaated” ning Pärnuga seotud teadlased. Rein Veidemanni „Kui sõna on su saatus” raamatuesitlus.
- 3. mõttekoda 20.02.2020: kommunikatsiooniekspert Raul Rebane „Millega eristub Pärnu?“ https://parnu.postimees.ee/6912954/parim-reklaam-on-kodukandi-ule-uhke-inimene
- 4. mõttekoda 23.04.2020: majandusteadlane Raul Eamets „Tuleviku oskused ja tuleviku haridus“
- 5. mõttekoda 13.05.2020: informaatikateadlane Dan Bogdanov „Põhiõigused ja tehnoloogia nende kaitsel“
- 6. mõttekoda 5.06.2020: majandusteadlane ja akadeemik Urmas Varblane „COVIDi-järgne majandus“
Kena suve ja kohtumiseni septembris!
12.07.2020
Akadeemik Urmas Varblase arutelu kriisijärgsest majandusest
Academia loengutesarja esimese hooaja lõpetasime päevakajalisel teemal: kuidas edasi majanduses nende teadmiste ja kogemustega, mis digikevad meile pakkus.
Professor Varblane tutvustas viimaseid üleilmseid majandusanalüüse, mille taustal võib hinnata, kas COVID-19 viirus oli majanduskriisi põhjustaja või selle loomupärase jahenemise kiirendaja. Samuti vaadeldi, milliseid suundumisi võib prognoosida täna ning maailmamajanduse eelmisi kriisiperioode analüüsides.
Uurisime, millised on Eesti valikud ja võimalused? Loengu audioülekannet saab kuulata:
https://panopto.ut.ee/Panopto/Pages/Viewer.aspx?id=9cf31904-1780-4674-b13f-abdb0089ddbe
06.02.2020
Eesti keel õitseb ja areneb
2019. a augustis Pärnu kolledži juures asutatud mõttekoda Academia Pernaviensis tuli kokku aasta lõpu eel, et kõnelda eesti keelest ja selle tulevikust.
Mõttekoja algataja, kirjandusteadlase Rein Veidemanni sõnul koguneti Pärnu kolledžisse, et arutleda „kõige olemuslikuma asja üle, mis meil on, see on keel“. Keeleaasta lõpu puhul oli valitud arutlusteemaks „Eesti keele aeg ja ruum – proovikivid ja väljavaated“.
Riigi 100 aasta juubeliks ilmunud raamatu „Eesti keele 100 aastat“ autor, keeleteadlane ning Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu avas arutelu, kõneldes optimistlikult, et me ei peaks eesti keelt võrdlema mitte ainult inglise või vene, vaid ka mõne teise keelega, mille kõnelejaid on palju vähem kui eesti keele rääkijaid. Me peaksime mõtlema oma keelele kui suurele keelele, sest maailma umbes 7000 keele hulgas on eesti keel kõnelejate arvult umbes 200. kohal. „Kui aga arvestada, kui palju kirjandust on meil välja antud, kui palju meil on tänapäeval keeletehnoloogilisi abivahendeid, kui palju on Vikipeedias eestikeelseid artikleid, siis on meie keel esimese saja piirimail,“ arvas akadeemik Pajusalu. Loe lähemalt:https://opleht.ee/2020/01/eesti-keel-oitseb-ja-areneb-aga-vajab-tahelepanu/
20.09.2019
Mõttekoja formaat
20.09.2019
Foorum-mõjus jutukultuur
Kuulates teisi, kostavad oma mõtted mõnevõrra teises valguses. Nagu ka jutud, mida teistele rääkides, ise kuuleme.. https://www.facebook.com/pg/parnukolledz/photos/?tab=album&album_id=10156155855246829
20.09.2019
Akadeemiline võrgustik on võrgustike võrgustik
Akadeemik Peeter Järvelaid märkis avasündmusel: Akadeemiline võrgustik on võrgustike võrgustik. Academia Pernaviensise mõttekojad toimuvad just siin raamatukogus!
20.09.2019
Sild mineviku, oleviku ja tuleviku vahel
Intervjuud mõttekoja ametlikult avamiselt Ester Vilgatsi pilgu läbi ja ERR valvsa kaamera abil on leitavad ajaliselt lisatud Terevisiooni salvestuse 8-ndast minutist: https://etv.err.ee/970794/terevisioon
20.09.2019
Mõttekoda sündis heast tahtest
Üks asi on mõelda, teine asi on teha, kolmas asi on unistada. Academia Pernaviensise loomisel sidusid hea tahte kaks Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlast, emeriitprofessor Rein Veidemann ning ettevõtja Margit Raid koos Ülle Sirkiga Eesti Teaduste Akadeemiast. Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats märkas ja kajastas!
20.09.2019
Juurtest juhitud elukestva mõjuga
Paari aasta eest kutsus Annely Akkermann Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaskogu taaslooma. Kõlas igasugu ideid. Ent ega need isekeskis olles lange viljakale pinnasele… Tänu koolivend Rein Veidemann sütitavatele küsimustele 2017 Augustiunetusel arvamusplatsi korraldades, võtsime sest hooajast ette ja tegime algust intellektuaalsete mõttekodade sarjaga. Sidudes akadeemilist, kultuurset ja hariduslikku, põlvkondi ja paikkondi. Juurtest juhitud, elukestva mõjuga.https://www.facebook.com/pg/parnukolledz/photos/?tab=album&album_id=10156155855246829
20.09.2019
320 aastat hiljem
Academia Pernaviensise (1699 – 1710) tegevuse algusest möödus 28. augustil 2019.a. 320 aastat. Innustatuna selle ajaloolise sündmuse tähistamisest koondus rühm akadeemilise taustaga ja teisi vaimuärksaid inimesi mõttekotta vastasutatud MTÜ Academia Pernaviensise nime all. Neid ühendab Pärnu või Pärnu maakondlik päritolu, tänane elupaik, seotus linna või maakonna ajaloo ning kultuurielu uurimise, kajastamise, Pärnus uute põlvkondade õpetamise või ettevõtlusega. Need on inimesed, kellele läheb korda Pärnu asend Eesti mõttekultuurilisel maastikul.
Seda mõttekoda omakorda võib võtta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži kui sümboolselt Academia Pernaviensise järglase ühiskondlik-kultuurilise täiendina. Edaspidi hakkabki kolledž võimaldama oma ruume mõttekoja kogunemisteks, millest esimene on täna, 28. augustil 2019 ka aset leidnud.
Mõttekoja kogunemiste kõrval, mille sünergiast tulenevad ideed ja ettepanekud võivad kasu tuua linnale tervikuna ning Pärnu intellektuaalsele kuvandile, tahab Academia Pernaviensis näha Pärnutki temaatiliste konverentside ja täiendõppe kohana, algatades selleks projekte ning kaasates akadeemilist võimekust. Nii mõnigi suundatähistav dokument või tegevuskava Eestis ja miks mitte kaugemalegi ulatuvalt võiks kanda nime „Pärnu algatus“. Niisama tähtsaks peab Academia Pernaviensis loenguid Pärnu koolides, keskraamatukogus, muuseumides, kolledžis endas, võttes vahendaja rolli loengupidajate ning tellijate vahel.
Kõige selle, aga ka lisanduvate ideede teostamisel ühendasid Pärnu Kolledži ja MTÜ Academia Pernaviensis ühise hea tahte, mille kinnitasid ka allkirjadega.
20.09.2019
Academia Pernaviensise saamise lugu (autor: Rein Veidemann)
Kevadel 2019 kirjutas Rein:
Idee Academia Pernavensise loomisest pärineb viieteistaasta tagusest kogunemisest Pärnus Tartu ülikooli kolledži teaduspäevalt 2012. Selle akadeemia all mõeldi Pärnust pärit teadlaste või Pärnut käsitlenud teadlaste kogudust. See kogudus võiks kokku tulla kord aastas ettekannete koosolekuks, mille kuulamiseks kaastakse (kogu) Pärnu vaimueliit, kelleks võiks ju pidada õpetajaid, mitme valdkonna tippasjatundjaid, aga samuti suurettevõtete juhatuste liikmeid, miks mitte lihtsalt Pärnu tänasest kohast ja tulevikust huvituvaid linnakodanikke. Pärnu on kuulus oma juhtimiskonverentsidega, samuti Järvi Akadeemiaga, millest nüüdseks on saanud Pärnu muusikafestival. Ent just see – Pärnut puudutav mõttekoja-tüüpi rühmitus (MTÜ) on siiani puudu. Asjata. Pärnul on olnud – tõsi küll – üsna lühike akadeemiline ajalugugi, mille mainimist ei leia Google’st ega ka Vikipeediast. Küll kuulub see ajalooline episood aga üldisesse Tartu ülikooli ajalukku. Nimelt, viidi Academia Gustavo-Carolina Tartust Pärnusse, mis oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate suurest näljahädast. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti paraku seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele (12. augustil) 1710. Kapitulatsioonis oli küll lubadus säilitada Pärnu ülikool, ent seda ei juhtunud.
Ja nüüd – NB! – kas poleks kohane koguneda uuesti Academia Pernavensise avamiseks 28. augustil 2019, sümboolsel päeval, 320 aastat hiljem, et koondada Pärnust pärit tippteadlasi piltlikult öeldes ühe katuse alla. Kõigepealt küll asutamiskonverentsiks n.-ö. väiksemas ringis, aga seejärel juba suuremat kogunemist välja kuulutades. See Academia Pernavensise päev võiks olla seotud näiteks Eesti kultuuriloos küllap olulisima jälje jätnud Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Ta andis 1813–1832 Pärnus oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja “Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache” (“Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks”) ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Kui Academia Pernavensis jõuaks nii kaugele, et sellel seltskonnalgi oleks oma aastaraamat, siis võiks seegi kanda nimetust „Lisandusi Pärnu teadmisele“. Keda kõiki võiks Academia Pernavensis koondada – neid olulisi teadusilma esindavaid nimesid on üksjagu! Pärnu kurbloolus on ju olnud pidevalt see, et siit on lendu mindud mujale Eestisse ja maailma, aga väga vähesed on siia pidama jäänud. Kuigi nende esivanemad puhkavad Pärnus ja paljudel on siiani peatuspaik või koguni suvekodu Pärnus. Igatahes leian ma, et Pärnu nn brändi peaks kuuluma seegi, et siin tegutseb Academia Pernavensis – ja et mõnigi lennukas idee, mis puudutab Pärnut ennast, Eestit ja või isegi maailma, võiks kanda märki „Sündinud Pärnus.“