Archives september 2019

Mõttekoda sündis heast tahtest

Üks asi on mõelda, teine asi on teha, kolmas asi on unistada. Academia Pernaviensise loomisel sidusid hea tahte kaks Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlast, emeriitprofessor Rein Veidemann ning ettevõtja Margit Raid koos Ülle Sirkiga Eesti Teaduste Akadeemiast. Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats märkas ja kajastas!

https://parnu.postimees.ee/6764193/galerii-academia-pernaviensis-sundis-heast-tahtest?fbclid=IwAR0xBSrKoU9uVlMe-d2xo863YGq-z2ii_chnMK3Szz0d8bC3naphLj__tas

Juurtest juhitud, elukestva mõjuga

Paari aasta eest kutsus Annely Akkermann Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaskogu taaslooma. Kõlas igasugu ideid. Ent ega need isekeskis olles lange viljakale pinnasele… Tänu koolivend Rein Veidemann sütitavatele küsimustele 2017 Augustiunetusel arvamusplatsi korraldades, võtsime sest hooajast ette ja tegime algust intellektuaalsete mõttekodade sarjaga. Sidudes akadeemilist, kultuurset ja hariduslikku, põlvkondi ja paikkondi. Juurtest juhitud, elukestva mõjuga.https://www.facebook.com/pg/parnukolledz/photos/?tab=album&album_id=10156155855246829

320 aastat hiljem

Academia Pernaviensise (1699 – 1710) tegevuse algusest möödus 28. augustil 2019.a. 320 aastat. Innustatuna selle ajaloolise sündmuse tähistamisest koondus rühm akadeemilise taustaga ja teisi vaimuärksaid inimesi mõttekotta vastasutatud MTÜ Academia Pernaviensise nime all. Neid ühendab Pärnu või Pärnu maakondlik päritolu, tänane elupaik, seotus linna või maakonna ajaloo ning kultuurielu uurimise, kajastamise, Pärnus uute põlvkondade õpetamise või ettevõtlusega. Need on inimesed, kellele läheb korda Pärnu asend Eesti mõttekultuurilisel maastikul.
Seda mõttekoda omakorda võib võtta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži kui sümboolselt Academia Pernaviensise järglase ühiskondlik-kultuurilise täiendina. Edaspidi hakkabki kolledž võimaldama oma ruume mõttekoja kogunemisteks, millest esimene on täna, 28. augustil 2019 ka aset leidnud.
Mõttekoja kogunemiste kõrval, mille sünergiast tulenevad ideed ja ettepanekud võivad kasu tuua linnale tervikuna ning Pärnu intellektuaalsele kuvandile, tahab Academia Pernaviensis näha Pärnutki temaatiliste konverentside ja täiendõppe kohana, algatades selleks projekte ning kaasates akadeemilist võimekust. Nii mõnigi suundatähistav dokument või tegevuskava Eestis ja miks mitte kaugemalegi ulatuvalt võiks kanda nime „Pärnu algatus“. Niisama tähtsaks peab Academia Pernaviensis loenguid Pärnu koolides, keskraamatukogus, muuseumides, kolledžis endas, võttes vahendaja rolli loengupidajate ning tellijate vahel.
Kõige selle, aga ka lisanduvate ideede teostamisel ühendasid Pärnu Kolledži ja MTÜ Academia Pernaviensis ühise hea tahte, mille kinnitasid ka allkirjadega.

Academia Pernaviensise saamise lugu (autor: Rein Veidemann)

Kebadel 2019 kirjutas Rein:
Idee Academia Pernavensise loomisest pärineb viieteistaasta tagusest kogunemisest Pärnus Tartu ülikooli kolledži teaduspäevalt 2012. Selle akadeemia all mõeldi Pärnust pärit teadlaste või Pärnut käsitlenud teadlaste kogudust. See kogudus võiks kokku tulla kord aastas ettekannete koosolekuks, mille kuulamiseks kaastakse (kogu) Pärnu vaimueliit, kelleks võiks ju pidada õpetajaid, mitme valdkonna tippasjatundjaid, aga samuti suurettevõtete juhatuste liikmeid, miks mitte lihtsalt Pärnu tänasest kohast ja tulevikust huvituvaid linnakodanikke. Pärnu on kuulus oma juhtimiskonverentsidega, samuti Järvi Akadeemiaga, millest nüüdseks on saanud Pärnu muusikafestival. Ent just see – Pärnut puudutav mõttekoja-tüüpi rühmitus (MTÜ) on siiani puudu. Asjata. Pärnul on olnud – tõsi küll – üsna lühike akadeemiline ajalugugi, mille mainimist ei leia Google’st ega ka Vikipeediast. Küll kuulub see ajalooline episood aga üldisesse Tartu ülikooli ajalukku. Nimelt, viidi Academia Gustavo-Carolina Tartust Pärnusse, mis oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate suurest näljahädast. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti paraku seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele (12. augustil) 1710. Kapitulatsioonis oli küll lubadus säilitada Pärnu ülikool, ent seda ei juhtunud.
Ja nüüd – NB! – kas poleks kohane koguneda uuesti Academia Pernavensise avamiseks 28. augustil 2019, sümboolsel päeval, 320 aastat hiljem, et koondada Pärnust pärit tippteadlasi piltlikult öeldes ühe katuse alla. Kõigepealt küll asutamiskonverentsiks n.-ö. väiksemas ringis, aga seejärel juba suuremat kogunemist välja kuulutades. See Academia Pernavensise päev võiks olla seotud näiteks Eesti kultuuriloos küllap olulisima jälje jätnud Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Ta andis 1813–1832 Pärnus oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja “Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache” (“Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks”) ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Kui Academia Pernavensis jõuaks nii kaugele, et sellel seltskonnalgi oleks oma aastaraamat, siis võiks seegi kanda nimetust „Lisandusi Pärnu teadmisele“. Keda kõiki võiks Academia Pernavensis koondada – neid olulisi teadusilma esindavaid nimesid on üksjagu! Pärnu kurbloolus on ju olnud pidevalt see, et siit on lendu mindud mujale Eestisse ja maailma, aga väga vähesed on siia pidama jäänud. Kuigi nende esivanemad puhkavad Pärnus ja paljudel on siiani peatuspaik või koguni suvekodu Pärnus. Igatahes leian ma, et Pärnu nn brändi peaks kuuluma seegi, et siin tegutseb Academia Pernavensis – ja et mõnigi lennukas idee, mis puudutab Pärnut ennast, Eestit ja või isegi maailma, võiks kanda märki „Sündinud Pärnus.“